Osalesin hiljuti koolitusel Strategic AI for Internal Communication Professionals, mida viisid läbi Dan Sodergren ja Mike Klein — ja ausalt öeldes ei oodanud ma, et see minu mõtteviisi nii palju muudab.
Kõige olulisem joon, mis kõiki teemasid ühendas, oli järgmine: senine lähenemine, kus tuginetakse vananenud kommunikatsioonikanalitele ja loodetakse, et sõnum liigub juhtide kaudu allapoole, ei ole enam piisav. Informatsioon liigub täna kiiremini ja oluliselt suuremas mahus kui veel paar aastat tagasi. Selleks ajaks, kui sõnum jõuab eesliinitöötajateni läbi traditsiooniliste kanalite, on kontekst sageli muutunud, kiireloomulisus kadunud või tähendus nihkunud. Sisekommunikatsiooni infrastruktuur peab jõudma järele maailmale, mille tempos see toimib.
Siin on kolm peamist mõtet, mis ma sellest koolitusest kaasa võtsin.
1. Oleme siin varem olnud — aga panused on sama kõrged
Aurumootir. Elekter. Arvutid. Internet. Tehisintellekt.
Iga tööstusrevolutsioon on loonud võitjaid ja kaotajaid — ning piir nende vahel on olnud peaaegu alati sama: need, kes märkasid muutust varakult ja kohanesid kiiresti, ning need, kes ootasid enne tegutsemist täielikku kindlust.
Praegu elame viienda tööstusrevolutsiooni ajastul. Tehisintellekt tihendab aega — ülesanded, mis varem võtsid tunde, võtavad nüüd minuteid; otsused, mis varem kestsid päevi, tehakse nüüd tundidega. See ei ole tulevikutrend. See toimub juba täna, sinu organisatsioonis, olenemata sellest, kas sul on selleks strateegia või mitte.
Ajalugu annab siinkohal ebamugava õppetunni: revolutsioonide ajal juhtub palju väga kiiresti. Progress täiuslikkuse asemel ei ole lihtsalt hea soovitus — see on ellujäämise loogika.
2. Juhid on juba murdepunktis
Juba enne, kui rääkida AIst, on numbrid kõnekad.
Juhtide alluvate arv on alates 2013. aastast kasvanud 50%. Keskmisel juhil on täna 12,1 otsest alluvat. Kui see arv ületab 20, langeb eesmärkide täitmise määr umbes 60%-ni.
Kui siia lisada tehisintellekti mõju — rohkem otsuseid päevas, rohkem koordineerimist, rohkem keerukust, mis liigub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt allapoole — siis on selge, et juhtidelt oodatakse rohkem, rohkemate inimestega ja kiiremini kui kunagi varem.
See ei ole juhtimise probleem. See on kommunikatsiooni infrastruktuuri probleem. Kui inimestel puudub selgus prioriteetide osas, kui sõnumid lähevad kaduma või muutuvad organisatsiooni tasandite vahel, kui ühine arusaam laguneb — jõuab see kõik lõpuks juhi lauale.
Sellises keskkonnas ei ole sisekommunikatsioon enam tugifunktsioon. See on kriitilise tähtsusega.
Ja kui see trend jätkub — rohkem alluvaid, kiiremad otsused, väiksem veamarginaal — siis ei ole küsimus ainult selles, kuidas juhte täna toetada. Küsimus on ka selles, kas traditsiooniline juhtimistasand on üldse pikaajaliselt jätkusuutlik. Ning samal ajal tekib veel üks, veelgi pakilisem küsimus: kuidas saavad eesliinitöötajad — need inimesed, kes tegelikult töö ära teevad — kätte info, mida nad vajavad, et oma tööd hästi teha?
3. AI killustab — sisekommunikatsioon ühendab
Siin on paradoks, millest räägitakse liiga vähe: mida rohkem inimesed kasutavad tehisintellekti individuaalselt, seda rohkem võivad nad üksteisest eemalduda.
Kui igaüks kasutab oma GPT-lahendusi, kirjutab oma prompt’e ja loob oma töövooge, tekib efektiivsus individuaalsel tasandil, kuid samal ajal killustatus organisatsiooni tasandil. Inimesed töötavad justkui erinevates „reaalsuse versioonides“. Koolitusel nimetati seda „organisatsioonilise tõe killustumiseks“.
Just siin muutub sisekommunikatsioon millekski, mis see varem päris ei olnud: inimlikuks kihiks, mis hoiab AI kiirendatud organisatsiooni koos.
Iga tehisintellektil põhinev muutus vajab „tõlkijat“ — kedagi, kes suudab kiiruse, müra ja keerukuse tõlkida selguseks, ühiseks arusaamaks ja suunaks.
See on sisekommunikatsiooni roll — uuesti defineeritud, tõstetud uuele tasemele ja olulisem kui kunagi varem.
Kokkuvõte
Minu peamine järeldus: see ei puuduta ainult uute tööriistade õppimist — kuigi neid on palju ja neid tasub uurida. See puudutab arusaamist, et mänguväli on muutunud. Sisekommunikatsiooni spetsialistid, kes suudavad ühendada õige mõtteviisi õigete tööriistadega, aitavad oma organisatsioonidel leida tasakaalu ja suuna selles, mis järgmiseks tuleb.
Muud mõtted, mis mulle meelde jäid:
- Anna kontekst enne küsimist. Kohtle tehisintellekti nagu uut töötajat: tutvusta organisatsiooni struktuuri, sihtrühma andmeid ja kommunikatsiooni tooni. Hästi juhendatud keskmine töötaja ületab alati geniaalse, kuid kontekstita tegutseva töötaja. Ja ära kunagi lepi esimese vastusega.
- Kasuta tehisintellekti ennetamiseks, mitte ainult loomiseks. Enne kui ükski sõnum välja läheb, saab testida selle tooni, võimalikke vastureaktsioone ja takistusi erinevates sihtrühmades. Ennetav optimeerimine enne avaldamist — mitte ainult tagantjärele analüüs.
- Sa tunned oma sihtrühma paremini kui ükski turundustiim. Sisekommunikatsiooni spetsialistidel on täpsed andmed: demograafia, DISC-profiilid, kaasatuse ajalugu, karjääriootused — kinnitatud, hinnatud ja sõnastatud, mitte oletatud. See tähendab ligikaudu 95% täpsust. Võimalus seisneb selles, et lõpetada nende andmete alakasutamine ja hakata neid teadlikult tehisintellektiga siduma, et muuta kommunikatsioon täpsemaks, kiiremaks ja skaleeritult personaalsemaks.
Osaletud koolitus:
Strategic AI for Internal Communication Professionals — thecsce.com